O fa'amanuiaga oBacillus thuringiensis
(1) O le faagasologa o le gaosiga o le Bacillus thuringiensis e ausia ai manaoga o le siosiomaga, ma e itiiti ifo toega i le fanua pe a uma ona fanaina vailaau e fasioti iniseti.
(2) E taugofie le tau o le gaosiga o vailaʻau faʻasaina o le Bacillus thuringiensis, o lona gaosiga e maua mai i mea mata mai le tele o punaoa, o mea faʻatoʻaga, oloa faʻaopoopo, ma e taugofie foʻi le tau.
(3) O le oloa e lautele lona aafiaga e fa'aumatia ai iniseti ma e iai ona aafiaga oona i le silia ma le 200 ituaiga o iniseti fa'alafua.
(4) O le faʻaauau pea ona faʻaaogaina o le a avea ma nofoaga e tele ai manu faalafua, ma iu ai ina salalau solo siama o manu faalafua, ma ausia ai le faʻamoemoega o le puleaina masani o le faitau aofaʻi o iniseti.
(5) O le fa'aaogaina o vaila'au fa'asaina o le Bacillus thuringiensis e leai se fa'aleagaina o le siosiomaga ma puna'oa o le vai, e le afaina ai tagata ma manu, ma e saogalemu mo le tele o iniseti fili masani.
(6) E mafai ona fa'afefiloi le Bacillus thuringiensis ma le tele o isi vaila'au fa'aola, vaila'au fa'atonutonu tuputupu a'e o iniseti, vaila'au oona o le anufe silika pyrethroid, carbamates, vaila'au fa'asaina o le organophosphorus ma nisi vaila'au fa'ama'i fungicide ma fa'apalaga vaila'au.
(7) O le fa'aaogāina fa'atasi o vaila'au fa'asaina ma vaila'au fa'asaina e mafai ona fa'aleleia atili ai le tete'e atu o meaola fa'asaina i vaila'au fa'asaina.
Auala e fa'aaoga ai
Fa'ama'i inisetiE mafai ona fa'aaogaina le sauniuniga o le Bacillus thuringiensis mo le fa'asusuina, fa'asusuina, fa'atumuina, faia o granules po'o ni maunu oona, ma isi mea fa'apena, e mafai fo'i ona fa'asusuina e va'alele tetele, ma e mafai fo'i ona fa'afefiloi ma vaila'au fa'amate iniseti e fa'aleleia atili ai le aafiaga o le puleaina. E le gata i lea, e mafai fo'i ona toe fa'aaogaina iniseti ua mate, o le tino iniseti ua uliuli ma pala o le a fa'a'onaina e le Bacillus thuringiensis, olo i le vai, ma o le 50 kalama ta'itasi o le kulimi tino oti o iniseti o le a fa'asusuina i le 50 i le 100 kilokalama o le vai, lea e sili atu ona lelei le pulea o le tele o manu fa'alafua.
(1) Puipuiga ma le puleaina o manu faalafua o le vao: Fa'asusu i le 10 piliona spores /g o le pauta siama 750 g/hm2 ua fa'afefiloi i le vai i le 2 000 taimi, pe fa'afefiloi le 1 500 ~ 3 000 g/hm2 ma le 52.5 ~ 75 kg o le oneone manifinifi e fai ai ni granules ma fa'asalalau i a'a o le vao e puipuia ma pulea ai manu faalafua e fa'aleagaina ai a'a.
(2) Puipuiga ma togafitiga o le pala o le sana: 150 ~ 200 kalama o le pauta susu i le mu, 3 ~ 5 kg o le oneone lelei, palu ma faasalalau i le lau fatu.
(3) Puipuiga ma togafitiga o anufe kāpeti, mogamoga kāpeti, mogamoga pīti, tapaa, ma anufe tapaa: 100 ~ 150 kalama o le pauta susu i le mu, 50 kg o le vai fa'asusu.
(4) Puipuiga ma le puleaina o le vavae, anufe cotton bollworm, anufe bridge, araisa, rice leaf roller borer, borer: 100 i le 200 kalama o le pauta susu i le mu, 50 i le 70 kilokalama o le vai e fa'asusu.
(5) Puleaina o laau fua, laau, anufe paina, anufe meaʻai, anufe inisi, anufe lauti, anufe lauti inisi: fa'aaoga le pauta susu 150 ~ 200 kalama/ipu mo laau ta'itasi, fa'asusu i le vai e 50 kg.
Taimi na lafoina ai: Tesema-11-2024




